Rasvaimu eemaldab valitud piirkondadest nahaalust rasvkude, kuid ei eemalda märkimisväärset naha ülejääki ega korrigeeri kõhulihaste lahknemist. Kõhuplastika eesmärk on eemaldada liigset kõhunahka ning vajaduse korral korrigeerida kõhuseina. Mõnikord kasutatakse meetodeid koos.

Valik sõltub sellest, kas peamine mure on rasvkude, lõtv nahk, kõhuseina muutus või nende kombinatsioon.

Miks neid kahte operatsiooni sageli segi aetakse?

Mõlemad operatsioonid võivad muuta kõhupiirkonna kontuuri, kuid mõjutavad eri kudesid. Fotodel võib lõpptulemus näida sarnane, kuigi operatsioonide ulatus, armid ja taastumine on erinevad.

Kui probleemiks on nahaalune rasvakogum ja nahk on elastne, võib rasvaimu olla üks arutatav võimalus. Kui pärast rasedust või suurt kaalulangust jääb nahk voldina rippuma, ei pruugi rasva eemaldamine soovitud tulemust anda.

Kõhupiirkonna välimust mõjutavad lisaks rasvale ja nahale ka kõhuseina ehitus, siseelundite ümber paiknev rasv, kehahoiak ning mõnikord song. Seetõttu ei ole üksnes pildi põhjal võimalik kindlalt otsustada, milline operatsioon sobib.

Mida rasvaimu teeb ja mida mitte?

Rasvaimu käigus eemaldatakse nahaalust rasvkudet kanüüli abil. Seda kasutatakse keha kontuuri kujundamiseks, mitte üldiseks kaalulangetuseks.

Rasvaimu ei eemalda vistseraalset ehk kõhuõõnes paiknevat rasva ega asenda liikumist ja tasakaalustatud toitumist. Tulemuse kujunemine sõltub muu hulgas naha elastsusest: kui nahk ei tõmbu pärast rasvkoe vähendamist piisavalt tagasi, võib lõtvus jääda alles või paista rohkem välja.

Rasvaimu tehakse väikeste lõigete kaudu, kuid sellega kaasnevad siiski riskid. Võimalikud on turse, verevalumid, kontuuride ebaühtlus, tundlikkuse muutused, vedelikutasakaalu probleemid ja harvem tõsisemad tüsistused. Täpne risk sõltub eemaldatava rasva mahust, terviseseisundist ja operatsioonitehnikast.

Mida kõhuplastika teeb ja mida mitte?

Kõhuplastika ehk abdominoplastika käigus eemaldatakse tavaliselt kõhu alaosast naha ülejääki ning vajaduse korral korrigeeritakse kõhuseina sidekoelist lõtvust või kõhusirglihaste lahknemisega seotud muutust.

Operatsiooni ulatus sõltub naha ülejäägi asukohast ja kõhuseina seisundist. Täiskõhuplastika puhul võib olla vaja naba ümber paigutada; väiksema ulatusega operatsioonil ei pruugi see vajalik olla. Kui muutused paiknevad peamiselt alakõhus, võib mõnel juhul sobida mini-kõhuplastika.

Kõhuplastika ei ole kaalulangetusoperatsioon. See ei kõrvalda kõhuõõnesisest rasva ega taga, et kõht jääb igas asendis täiesti lame. Suured kaalumuutused või hilisem rasedus võivad tulemust mõjutada. Operatsiooniga kaasneb pikem arm, mille asukoht ja ulatus tuleb enne operatsiooni läbi arutada.

Millal võib sobida rasvaimu?

Rasvaimu võib kaaluda siis, kui kehakaal on suhteliselt stabiilne, probleemiks on lokaalne nahaalune rasvakogum ja nahk on piisavalt elastne.

Näiteks võib inimene märgata külgedel või alakõhul rasvakogumit, mis püsib hoolimata üldisest kehakaalu stabiliseerumisest. Sellisel juhul saab kirurg hinnata, kas rasvkoe eemaldamine parandaks proportsioone.

Kui naha ülejääk on suur, ei ole ainult rasvaimu tavaliselt samaväärne lahendus. Samuti tuleb arvestada, et kirurg ei saa operatsiooniga muuta kõiki keha rasvajaotust mõjutavaid bioloogilisi tegureid.

Millal võib sobida kõhuplastika?

Kõhuplastikat võib kaaluda siis, kui kõhunahk ripub või moodustab voldi, esineb märkimisväärne naha ülejääk või kõhuseina lõtvus. Seda kaalutakse sageli pärast rasedusi või suurt kaalulangust, kuid otsustav ei ole sündmuse nimetus, vaid inimese anatoomia ja läbivaatuse leid. Mõnikord põhjustab naha ülejääk ka hõõrdumist või hügieeniprobleeme.

Kui peamine mure on kõhu ettepoole kummumine, tuleb enne esteetilist operatsiooni hinnata, kas selle põhjuseks on kõhusein, rasvkude, song või muu seisund. Diastaas ei ole sama mis song ning nende käsitlus võib erineda. Loe lähemalt ka diastaasi korrigeerimise võimalustest.

Kas rasvaimu ja kõhuplastikat saab kombineerida?

Mõnel patsiendil saab kõhuplastikat täiendada piiratud rasvaimuga, et kujundada külgede või ülakõhu kontuuri. Samas ei ole kahe operatsiooni ühendamine alati ohutum ega sobivam. Suurema operatsioonimahu korral võib suureneda tüsistuste risk ning mõnikord on põhjendatud etapiviisiline ravi.

Kirurg hindab muu hulgas naha verevarustust, varasemaid arme, trombiriski, üldtervist ja planeeritava rasvaimu mahtu. Küsi konsultatsioonil eraldi, mida annab lisaprotseduur juurde ning kas see muudab taastumist või riske.

Armid, taastumine ja riskid: peamised erinevused

Rasvaimu järel jäävad tavaliselt väikesed lõikearmid, kuid esineda võib ulatuslikku turset ja verevalumeid. Kõhuplastika puhul on arm pikem ning taastumine nõuab üldjuhul rohkem aega, sest korrigeeritakse suuremat koepiirkonda. Mõlema järel võib olla vaja tugiriietust ja ajutisi koormuspiiranguid.

Kõhuplastika võimalikud riskid on muu hulgas haavaparanemise häired, seroom ehk vedeliku kogunemine, veritsus, infektsioon, armiprobleemid ja trombemboolilised tüsistused. Rasvaimu riskide hulka kuuluvad lisaks kontuuride ebaühtlus ja rasvkoe eemaldamisega seotud probleemid.

Taastumisaegu ei saa käsitleda garantiina. Kirurg annab individuaalsed juhised tööle ja sporti naasmiseks.

Milliseid küsimusi konsultatsioonil küsida?

Palu kirurgil selgitada, milline kude põhjustab sinu peamise mure ning kas kavandatav operatsioon seda muudab. Konsultatsioonil võid küsida:

Kas vajan kõhuseina täiendavat uurimist?
Milline oleks armi asukoht ja ulatus?
Kas operatsioon toimub ühes või mitmes etapis?
Millised riskid minu puhul kaasnevad ja kuidas neid vähendatakse?
Kui kaua pean töölt eemal olema ning millal saan uuesti sportida?
Millist abi võin taastumise ajal kodus vajada?

Oluline on arutada ka kehakaalu stabiilsust ja tulevasi rasedusplaane. Kui pakutakse mitut võimalust, küsi igaühe kohta nii eeldatavat kasu kui ka seda, miks teine variant võiks olla sobimatu.

Kolm tüüpilist olukorda, mida konsultatsioonil eristada

Lokaalne rasvakogum ja elastne nahk. Kui kehakaal on üldiselt stabiilne, nahk on elastne ja mureks lokaalne rasvakogum, võib arutelu keskenduda rasvaimule. Lõpliku sobivuse aitab selgitada läbivaatus.

Märgatav rippuv nahavolt. Kui pärast kaalulangust või rasedust on tekkinud naha ülejääk, ei pruugi ainult rasva eemaldamine soovitud muutust anda ning kõhuplastika võib olla asjakohasem teema.

Ettepoole kummuv kõht ja vähene naha ülejääk. Sel juhul tuleb täpsustada kõhuseina seisundit ning vajaduse korral uurida muid võimalikke põhjuseid.

Need näited ei ole diagnoosid ega tähenda, et igale olukorrale vastab ainult üks operatsioon. Need aitavad mõista, miks valik peaks lähtuma sinu keha hindamisest ja soovitud muutusest.

Kuidas hinnata realistlikku tulemust?

Aruta kirurgiga, milline muutus on tõenäoline eest- ja külgvaates ning kuidas võib tulemus välja näha istudes. Kõhunahk liigub kehaasendiga ka pärast operatsiooni.

Samuti ei saa operatsiooniga eemaldada kõiki venitusarme ega muuta keha proportsioone piiramatult. Kui venitusarmid paiknevad eemaldatavas nahaosas, võivad mõned neist kaduda, kuid teised jäävad alles.

Küsi, millised armid tekivad, kas neid saab tavapärase aluspesuga katta ning kuidas võivad tulemust mõjutada hilisemad kehakaalu kõikumised.

Health Clinicu plastikakirurg on realistlike ootuste kohta öelnud:

„Arst peab mõtlema eelkõige kui arst, mitte kui ärimees. Patsientide usaldus on esmatähtis ning ma ei karda vajadusel öelda ‘ei’, kui patsiendi ootused ei ole realistlikud.“

Korduma kippuvad küsimused

Kas rasvaimu pinguldab lõtva kõhunahka?

Rasvaimu eemaldab rasva, kuid ei eemalda suurt naha ülejääki. Naha tagasitõmbumine sõltub selle elastsusest.

Kas kõhuplastika eemaldab kõhurasva?

Operatsiooni käigus eemaldatakse koos nahaga teatud määral nahaalust kudet, kuid see ei asenda rasvaimu ega mõjuta kõhuõõnesisest rasva.

Kas pärast sünnitust sobib alati kõhuplastika?

Ei. Valik sõltub kõhuseina, naha, rasvkoe ja üldtervise hindamisest.

Kumb taastub kiiremini?

Rasvaimust taastumine on sageli lühem, kuid see sõltub operatsiooni ulatusest ja patsiendist.

Järgmine samm

Kui soovid teada, millised võimalused sobivad sinu anatoomia ja eesmärkidega, broneeri konsultatsioon. Konkreetne raviplaan kujuneb pärast terviseseisundi, soovide ja võimalike riskide hindamist.