Rinnaimplantaadi kapselkontraktuur: sümptomid, hindamine ja ravivõimalused
Kapselkontraktuur on rinnaimplantaadi ümber loomulikult tekkiva armkoelise kapsli liigne pinguldumine. See võib muuta rinna kõvemaks, moonutada selle kuju ning põhjustada valu.
Kapsli moodustumine on organismi tavapärane reaktsioon implantaadile ega vaja iseenesest ravi. Väljendunud kõvastumine või muud muutused rinnas vajavad aga arsti hinnangut. Ravi sõltub sümptomitest, leiu raskusest ja võimalikest kaasuvatest probleemidest.
Mis on implantaadi ümber tekkiv kapsel?
Kui kehasse paigaldatakse implantaat, moodustab organism selle ümber sidekoelise kapsli. See on tavaline reaktsioon võõrkehale ning enamasti jääb kapsel pehmeks ja märkamatuks.
Kapselkontraktuuri korral muutub kapsel pingul ja surub implantaati. Selle tulemusena võib rind tunduda tugevam, tõusta kõrgemale või muuta kuju.
Kapselkontraktuur võib tekkida ühes või mõlemas rinnas. See võib kujuneda kuude või aastate jooksul, kuid üksnes tekkeaja järgi ei saa põhjust kindlaks teha. Rinna kuju muutuse korral tuleb arvestada ka muid võimalusi, näiteks implantaadi asendi muutust, rebendit või vedelikukogumit.
Millised on kapselkontraktuuri sümptomid?
Võimalikud tunnused on:
- rinna järkjärguline kõvastumine;
- pingetunne või ebamugavus;
- rinna kuju muutus, näiteks ebatavaline ümarus;
- rinna või implantaadi kõrgem asend;
- nähtav asümmeetria;
- valu.
Mõnel inimesel on rind tugevam, kuid välimus ja enesetunne ei ole märkimisväärselt muutunud. Teisel võib kapsel põhjustada selget kuju muutust ja ebamugavust.
Need sümptomid ei ole omased ainult kapselkontraktuurile. Äkilist turset, punetust, kuumust, palavikku, uut tükki või hilist vedelikukogumit ei tohiks automaatselt pidada kapselkontraktuuriks. Need vajavad arsti hinnangut, sest põhjuseks võib olla infektsioon, vedelikukogum, implantaadi rebend või harvem mõni muu implantaadiga seotud haigus.
Dr Jaan Troost on rinnaimplantaatidega seotud muutuste kohta rõhutanud:
„Oluline on, et patsient võtaks ühendust operatsiooni teostanud kliinikuga, kui märkab mingisuguseid muutusi rindades.“
Dr Jaan Troost
Kuidas kapselkontraktuuri raskust hinnatakse?
Kliinilises praktikas kasutatakse sageli Bakeri neljaastmelist jaotust:
- I aste: rind on pehme ja näeb tavapärane välja.
- II aste: rind on veidi tugevam, kuid kuju on tavapärane.
- III aste: rind on kõva ja selle kuju on muutunud.
- IV aste: rind on kõva, valulik ning välimus on muutunud.
Jaotus aitab leidu kirjeldada, kuid ei asenda läbivaatust ega individuaalset otsust. Aste üksi ei määra ka seda, milline raviviis on sobivaim. Arst hindab sümptomite kestust, varasemaid operatsioone, implantaatide tüüpi ja sinu eesmärke.
Miks kapselkontraktuur tekib?
Täpset põhjust ei ole alati võimalik tuvastada. Kapselkontraktuuri kujunemisega võivad olla seotud mitmed tegurid, sealhulgas põletik, infektsioon, verevalum või vedelikukogum. Riski võivad mõjutada ka implantaadi ja operatsiooni omadused, kuid ükski tehnika ei taga kapselkontraktuuri täielikku vältimist.
Riskitegur ei tähenda, et just see põhjustas konkreetsel inimesel kapselkontraktuuri. Näiteks ei saa üksnes kapselkontraktuuri tekke põhjal väita, et patsient käitus taastumise ajal valesti.
Samuti ei ole põhjendatud lubada, et massaaž, toidulisand või mõni erivahend hoiab kapselkontraktuuri kindlasti ära.
Kuidas arst diagnoosi täpsustab?
Esimene samm on haigusloo arutamine ja läbivaatus. Arst küsib, millal implantaat paigaldati, kas muutus tekkis järsku või aeglaselt, kas esineb valu ning milliseid operatsioone on varem tehtud.
Vajaduse korral kasutatakse ultraheliuuringut või magnetresonantstomograafiat, et hinnata implantaadi terviklikkust ja ümbritsevaid kudesid.
Kui implantaadiga rinnas tekib hiline ühepoolne turse või vedelikukogum, võib arst soovitada täiendavaid uuringuid, et välistada harvaesinevad implantaadiga seotud haigused, sealhulgas BIA-ALCL ehk rinnaimplantaadiga seotud anaplastiline suurrakuline lümfoom.
See ei tähenda, et iga turse viitaks kasvajale. Oluline on välja selgitada sümptomite põhjus enne raviplaani koostamist.
Kas kapselkontraktuur vajab alati operatsiooni?
Mitte tingimata. Kerge ja vaevusteta kõvastumise korral võib arst soovitada jälgimist. Kui rind on valulik, kuju on selgelt muutunud või soovid korrigeerimist, võidakse arutada operatsiooni. Valik sõltub nii läbivaatuse leiust kui ka sinu eelistustest.
Väljendunud kapselkontraktuuri korral võib operatsioon hõlmata implantaadi eemaldamist või vahetamist ning kapsli osalist või täielikku eemaldamist või muud kirurgilist käsitlust.
Kogu kapsli eemaldamine ei ole automaatselt vajalik igal juhul. Operatsioonimeetod tuleb valida võimalikke riske ja kasu võrreldes.
Loe lähemalt ka rinnaimplantaatide vahetamise teenuse kohta.
Implantaadi vahetamine, eemaldamine ja kapsli käsitlus
Kui soovid säilitada rindade mahtu, võidakse kaaluda implantaadi vahetust. Kui sa ei soovi enam implantaate, võib sobida nende eemaldamine. Rinna kuju muutumise korral saab kirurgiga arutada ka rindade tõstmise võimalust.
Kirurg selgitab enne operatsiooni, kas kapslit on põhjendatud eemaldada osaliselt või täielikult. Lõplik käsitlus sõltub ka operatsioonil nähtavast leiust.
Mõistet en bloc kasutatakse sageli ebatäpselt. Onkoloogilises tähenduses tähendab see koe eemaldamist ühe tervikuna kindla meditsiinilise näidustuse korral. Seda ei tohiks esitada kõigi kapselkontraktuuride standardravina.
Sul on õigus küsida, miks konkreetne eemaldamistehnika on sinu puhul vajalik ja millised lisariskid sellega kaasnevad.
Implantaatide vahetamise põhjustest ja võimalustest saad lugeda ka blogist „Rinnaimplantaatide vahetamine: millal on selleks õige aeg ja millised on võimalused?”
Kas kapselkontraktuur võib pärast ravi tagasi tulla?
Jah. Kapselkontraktuur võib korduda ka pärast korrigeerivat operatsiooni. Kordumise tõenäosust mõjutavad mitmed tegurid ning ühe inimese tulemust ei saa kindlalt ette ennustada.
Seetõttu tasub enne ravi arutada, kas peamine eesmärk on valu leevendamine, rinna kuju parandamine, implantaadi vahetamine või implantaatidest loobumine.
Pikaajaline jälgimine on oluline ka siis, kui vahetu operatsioonijärgne tulemus on hea. Implantaadid ei ole eluaegsed seadmed ja tulevikus võib tekkida vajadus lisauuringuteks või operatsiooniks ka muudel põhjustel.
Millal pöörduda kiiresti arsti poole?
Kiiret arstlikku hindamist vajavad:
- palavik koos rinna punetuse või kuumusega;
- kiiresti suurenev turse;
- tugev või süvenev valu;
- haavaeritis;
- uus tükk või hiline vedelikukogum.
Kui sümptomid on ägedad või üldseisund on halb, pöördu erakorralise abi poole.
Kui rind muutub aeglaselt kõvemaks, kuid ägedaid sümptomeid ei ole, broneeri plaaniline aeg plastikakirurgi või muu sobiva tervishoiutöötaja juurde.
Ära püüa kapslit ise tugeva survega „lahti murda”, sest see võib kahjustada implantaati või kudesid.
Mida küsida konsultatsioonil?
Küsi, kas sümptomid viitavad tõenäoliselt kapselkontraktuurile või vajavad muud diagnostikat. Konsultatsioonil võid arutada näiteks järgmisi küsimusi:
- Kas implantaat tundub terve või on vaja lisauuringut?
- Milline on kapselkontraktuuri raskusaste?
- Kas jälgimine on minu puhul mõistlik?
- Mida võiks operatsioon parandada ja millised on selle riskid?
- Kas kapslit tuleks eemaldada osaliselt või täielikult ning miks?
- Kas implantaat tuleks vahetada või võiks selle eemaldada?
- Kas kapselkontraktuur võib korduda?
- Millised armid jäävad ja kuidas toimub taastumine?
- Milline võib rindade kuju olla pärast implantaadi eemaldamist ilma asendamiseta?
Hea otsus eeldab nii võimaliku kasu kui ka piirangute ja ebakindluse mõistmist.
Mida tähendab ravi edukus patsiendi jaoks?
Ravi edukus võib tähendada eri inimestele erinevat asja: valu vähenemist, rinna pehmenemist, kuju paranemist või implantaatidest loobumist. Seepärast on kasulik oma eesmärgid enne operatsiooni kirurgiga läbi rääkida.
Näiteks võib implantaatide eemaldamine aidata lahendada osa implantaadiga seotud probleeme, kuid rind võib pärast eemaldamist olla väiksem või lõdvem.
Küsi ka võimalike kordusoperatsioonide kohta. Ükski raviviis ei taga, et kapselkontraktuur enam kunagi ei teki.
Kuidas jälgida muutusi?
Kui sul on rinnaimplantaadid, pane tähele uut kõvastumist, püsivat valu, kuju muutust või turset. Arstile võib olla abiks teadmine, millal muutus algas ja kas see on süvenenud.
Võimaluse korral võta konsultatsioonile kaasa andmed implantaadi paigaldamise aja ja tüübi kohta ning varasemate operatsioonide dokumendid.
Ära püüa kapselkontraktuuri, implantaadi rebendit ja vedelikukogumit üksnes koduse katsumise abil eristada. Nende sümptomid võivad kattuda. Arsti poole on oluline pöörduda ka siis, kui muutus tekib aastaid pärast operatsiooni, eriti ühepoolse turse korral.
Korduma kippuvad küsimused
Kas kapselkontraktuur on ohtlik?
Kerge kapselkontraktuur ei pruugi põhjustada vaevusi, kuid valu, rinna kuju muutus või uus turse vajavad arsti hinnangut.
Kas kapselkontraktuur tähendab, et implantaat on katki?
Ei. Kapselkontraktuur ja implantaadi rebend on erinevad seisundid, kuigi need võivad esineda koos.
Kas massaaž ravib kapselkontraktuuri?
Ei saa lubada, et massaaž ravib väljakujunenud kapselkontraktuuri. Järgi oma kirurgi individuaalseid juhiseid.
Kas implantaat tuleb alati välja vahetada?
Ei. Sõltuvalt leiust ja eesmärkidest võib arst soovitada jälgimist või arutada implantaadi vahetamist või eemaldamist.
Kas kapselkontraktuur võib korduda?
Jah. Kordumine on võimalik ka pärast kirurgilist ravi.
Järgmine samm
Kui oled märganud rindade kõvastumist, valu või kuju muutust, pöördu arsti poole. Konsultatsioonil saab hinnata muutuse põhjust ja arutada, kas jälgimine või ravi oleks sinu puhul sobiv.
Loe lisaks rindade suurendamise ja võimalike riskide kohta.
