Populaarne ja alati armsalt siiras Tuuli tegi rindade suurendamise operatsiooni, et tunda end oma kehas kauni ja proportsionaalsena. Ta oli operatsioonile aastaid mõelnud ja on tulemusega nüüd igati rahul, sest tunneb ennast loomuliku ja enesekindlana.
Mis inspireeris sind otsustama rinnasuurendusoperatsiooni kasuks?
Rinnasuurendusoperatsioon oli midagi, millele olin tegelikult aastaid mõelnud. Iga kord, kui keegi kuskil oma kogemusest rääkis – olgu see siis tuttav või mõni juhuslik kuulmine –, kuulasin alati tähelepanelikult, kuid samas jätsin enda mõtted välja ütlemata. Minu suust kõlas tihti see klassikaline lause: “Ah, äkki kunagi peale lapsi”.
Nüüd, olles 34-aastane, tabasin end ühel hetkel mõttelt: mida ma õigupoolest ootan? Paljud naised on saanud lapsi ka implantaatidega, ja see ei ole neid kuidagi takistanud. Miks ma siis ise oma soovi edasi lükkan?
See otsuseni jõudmine oli seotud ka ebamäärase hirmuga, mida ühiskonnas ikka aeg-ajalt kuulda võib – näiteks räägitakse, et rinnad võivad peale laste sündi “ära vajuda”. Kuid kui jagasin oma mõtteid ühe tuttavaga, kellel on samuti implantaadid, kinnitas tema hoopis vastupidist: “Mulle meeldivad mu rinnad peale lapsi isegi rohkem, sest nad vajusid kuidagi loomulikumaks.” See pani mind mõistma, et tihti võivad sellised hirmud olla vaid müüdid või teiste inimeste kogemuste moonutatud tõlgendused.
Kokkuvõttes otsustasin, et ei taha enam oma soovi edasi lükata. See oli minu jaoks oluline samm, mis toob mulle endaga parema enesetunde ja enesekindluse.
Oled avaliku elu tegelane ja artist – kas tajusid enne operatsiooni survet teatud viisil välja näha?
Avaliku elu tegelasena on teatav välimuse surve ilmselt paratamatu, kuid aastatega olen õppinud oma kehaga rahu tegema just nii, nagu ta parasjagu on. Minu keha on üsna tundlik ja pidevas muutumises – vahel võtab kiiresti juurde, vahel viskab kaalu sama kergelt maha. Suur roll on kindlasti stressil ja une kvaliteedil, mis kipuvad mind mõjutama.
Rindade puhul oli mul varasemalt väike B-korv. Kõik oli justkui korras, aga visuaalselt jäi siiski midagi tasakaalust puudu – rinnad olid erineva suurusega ja veidi “balansist väljas”. See ei olnud midagi, mida keegi teine oleks tähele pannud või mille pärast ma end ebakindlalt tundsin avalikkuse ees, vaid pigem oli see minu enda sisemine tunne. Peeglisse vaadates soovisin midagi, mis tunduks mulle endale rohkem “õige” ja proportsionaalne.
Kui aus olla, siis minu otsus ei tulnud mingist välisest survest või soovist vastata kellegi ootustele. Ma ei tunne vajadust oma rindu eksponeerida või kellelegi midagi tõestada – see otsus oli täielikult minu enda jaoks. Mulle meeldib, et see muutus on midagi intiimset ja isiklikku, mis teeb mind enesekindlamaks peegli ees ja lähedastes hetkedes oma partneriga.
Olen alati olnud pigem “kurvikama” kehaga ja see otsus aitas mul tunda, et minu keha on nüüd veelgi proportsionaalsem. See oli samm enesetunde ja harmoonia poole, mitte kellegi teise arvamuste või ootuste täitmiseks.
Miks otsustasid valida dr Simmo ja Health Clinicu? Mis oli see, mis andis sulle kindluse arsti ja kliiniku osas?
Kui aus olla, siis Health Clinic oli minu jaoks kohe esimene ja ainus valik. Kuigi nii mõnedki “asjatundjad” soovitasid erinevaid kliinikuid külastada ja pakkumisi võtta, tundsin juba esimesel kohtumisel, et dr Simmo ja Health Clinic on just see õige. Mind võlus dr Simmo otsekohene suhtumine ja ausus – ta ei räägi asju ilustades, vaid annab selge ja realistliku ülevaate kõigest, mis ees ootab.
Kindlasti mängis otsuse juures rolli ka kliiniku taust. Health Clinicu loojad, perekond Adamsonid, on meie kaugemad peretuttavad, ja see isiklik side andis mulle veelgi suurema kindluse ja täieliku usalduse. Ma teadsin, et olen kindlates ja hoolivates kätes.
Lisaks ei saa ma üle ega ümber Health Clinicu Instagramist. Paljud kliinikud ja arstid ei pruugi sotsiaalmeedia mõju oluliseks pidada, kuid minu jaoks on see lausa omaette visiitkaart – kodulehe ja portfoolio eest. Health Clinicu sotsiaalmeedia on puhas, kvaliteetne ja täis inspireerivaid kogemuslugusid, mis loovad usaldust ja annavad selge ettekujutuse kliiniku professionaalsusest. Just see kombinatsioon – dr Simmo, kliiniku taust ja läbimõeldud sotsiaalmeedia – tegi minu jaoks valiku lihtsaks ja kindlaks.
Kas jäid oma valikutega rahule?
Absoluutselt jäin! See on olnud üks parimaid otsuseid, mille olen enda jaoks teinud. Huvitav on see, et kui rääkisin oma tuttavatega, kellel on samuti implantaadid – erinevad naised, erinevad kogemused –, kuulsin kõigilt justkui ühest suust: “Kui sa oled sellele mõelnud, siis tee ära! Usu mind, sa ei kahetse seda.”
Ja nad ei eksinud. Ma tunnen end lõpuks päriselt oma kehas, ilma igasuguse võõrkeha tunde või ebamugavuseta. Palju räägitakse “Breast Implant Illness’ist”, kuid mina isiklikult ei ole seda kogenud ega tundnud mingeid negatiivseid sümptomeid. Vastupidi – ma tõesti naudin seda muutust. See, kuidas see otsus on pannud mind end naiselikumana ja enesekindlamana tundma, on kirjeldamatult ilus tunne.
See on justkui uus, aga samas nii loomulik versioon minust – tunne, mida olin aastaid oodanud.
Kuidas valmistasid end operatsiooniks ette, nii vaimselt kui füüsiliselt?
Operatsiooniks ettevalmistumine oli minu jaoks väga põhjalik ja sisuline protsess. Vaatasin läbi kõikvõimaliku sotsiaalmeedia – YouTube’i videod, TikToki kogemuslood ja blogipostitused. Tegin endale korraliku eeltöö, sest küsimusi oli tõesti palju: Kas panna implantaat lihase alla või peale? Milline suurus valida?
Naiste kogemused ja arvamused on nii erinevad ning see tekitas alguses veelgi suuremat kõhklust. Lõplik otsus sündis koostöös dr Simmoga. Arutasime pikalt ja otsustasime, et mulle sobib kõige paremini u 400cc. Mäletan, kuidas üks tuttav mainis, et tal on 350cc ja need tunduvad talle isegi liiga suured. See pani mind operatsioonipäeval kahtlema – ütlesin Simmole, et äkki paneks ikkagi 350cc. Simmo vaatas mind, mõtles hetkeks ja vastas rahulikult: “Mmmm. Ei. Siis paneme 400.”
See oli täpselt see hetk, mil sain aru, kui oluline on usaldada oma arsti. Arstidel, eriti nii kogenud spetsialistil nagu dr Simmo, on selge nägemus ja kogemus otsustamaks, mis suurus sobib konkreetse kehaga – arvestades õlalaiust, puusasid ja üldist proportsiooni. Tagantjärele olen tohutult õnnelik, et usaldasin tema otsust. Algne valik oli tegelikult 400cc või 450cc, ja lõpptulemus on minu jaoks ideaalne.
Kas olin närvis? Jah, tohutult! Enne operatsiooni tundsin suurt ärevust ja ütlesin seda ka Simmole: “Kas on normaalne, et ma nii närvis olen ja kõhklen, kuigi samas tahan seda nii väga?” See teadmatus – kui suured nad täpselt tulevad ja millised nad välja näevad – oli hirmutav.
Aga dr Simmo rahustas mind maha oma rahuliku suhtumise ja kindlusega. Täna, kui peeglisse vaatan, tunnen ainult rõõmu ja tänulikkust. Väiksest B-korvist sai ilus ja naiselik D-korv, mis tundub mu kehaga täiesti loomulik ja proportsionaalne.
Seega minu nõuanne: USALDA OMA ARSTI! Nad tõesti teavad, mida nad teevad. Vähemalt dr Simmo puhul võin seda täielikult kinnitada.
Kuidas kirjeldaksid operatsiooniprotsessi ja taastumisperioodi? Kas midagi üllatas sind selles kogemuse juures?
Kogu kliiniku personal oli lihtsalt imeline! Alates hetkest, kui uksest sisse astusin, tundsin, et olen hoitud. Ka õed haiglas olid äärmiselt sõbralikud, toetavad ja professionaalsed, mis andis kohe kindlustunde. Operatsioon ise läks üllatavalt kiiresti – opilauale minnes märkasin, kui vilunult kõik toimetasid. Teinud veel nalja, et “Teil on see asi ikka nii käpas, nagu oleks varem ka juhtunud,” vastasid õed naerdes: “Jaa, paar korda oleme ikka teinud küll.”
Sealt edasi pandi mind narkoosi alla ja järgmine hetk, kui silmad avasin, oli tunne… noh, ausalt öeldes nagu “oleks trammi alla jäänud.” Rinnad olid alguses väga paistes, ja mäletan oma esimest mõtet: “Appi, mida ma tegin?!” Aga teine mõte tuli kiiresti: “Oo, aga kuule, päris ilus ju! Mul on päriselt rinnad ja ma näen neid!”
Mind viidi palatisse ja jäeti ööseks haiglasse jälgimisele. Minu enesetunne oli üsna hea – narkoos ei tekitanud mul ei iiveldust ega südamepaha. Küll aga nägin oma palatikaaslast, kellel tehti ainult rindade korrigeerimine (ilma implantaatideta) ning temal oli palju keerulisem – tal oli halb olla ja ta tundis rohkem valu. See näitab, kui erinevalt võivad kehad reageerida. Õnneks olid valuvaigistid ja esimesel õhtul ka unerohud väga omal kohal.
Kui nüüd mõelda, siis esimene päev ongi füüsiliselt kõige raskem – valu on olemas, aga see ei ole selline valu, mis jääks sulle pikaks ajaks meelde. See tunne kaob ja praeguseks ei mäleta ma seda üldsegi.
Esimesel nädalal-kahel soovitaksin kindlasti kellelegi abiks olemist. Minu puhul oli vaja näiteks koeraga jalutamas käia, ja sellised tegevused oleksid üksinda keeruliseks osutunud. Voodist tõusmine ja selili magamine olid alguses harjumatud ja kohati ebamugavad, kuid see kõik möödub.
Üks asi, mis mind üllatas, oli see, kuidas rinnad alguses tunduvad tohutult suured, sest paistetus on esimestel päevadel üsna märgatav. Paari nädala jooksul hakkab paistetus taanduma ja siis võib korraks tekkida tunne, et rinnad on muutunud “väikesteks”. Tegelikkuses on see lihtsalt visuaalne kohanemine ja paistetus võib rindade suurusest veerandi või isegi poole võrra väiksemaks võtta.
Implantaatide asukoht oli samuti teema, mille üle palju mõtlesin. Mina otsustasin panna implantaadid lihase peale, kuna see tagab kiirema taastumise. Kui implantaat panna lihase alla, on taastumisprotsess pikem ja valulikum. Lõplik otsus sõltub siiski arsti hinnangust – see, kas implantaadid pannakse lihase peale või alla, sõltub sinu enda kehatüübist ja rindade struktuurist. Näiteks väga peenikestel naistel pannakse sageli lihase alla.
Siinkohal on oluline rõhutada: kuulake oma arsti! Nad teavad täpselt, mis on sinu kehale ja soovitud tulemusele parim. Dr Simmo kogemus ja professionaalsus veensid mind täielikult ning tulemus kinnitab, et ta teadis, mida teeb.
Kokkuvõttes oli taastumine küll väljakutse, kuid mitte ületamatu. Kõik see ebamugavus tasub end lõpuks kuhjaga ära, kui sa peeglisse vaatad ja tunned end oma kehas enesekindla, naiseliku ja õnnelikuna.
Kas tahaksid midagi taastumise osas teistele, mida oleks sul endal olnud hea teada?
Jah, kindlasti! Siin on mõned asjad, mis mulle endale taastumisprotsessis selgeks said ja mis võiksid sind rahustada:
- Rinnad on alguses valulikud ja väga paistes, aga see läheb üle. Ära lase esimestel päevadel tekkinud paistes ilmel end ära ehmatada – see on täiesti normaalne osa paranemisest. Paari nädala jooksul hakkab paistetus taanduma, ja kui alguses tunduvad nad “liiga suured”, siis tegelikult nad muutuvad loomulikumaks ja proportsionaalsemaks.
- Esimestel päevadel on harjumatu, aga saad hakkama. Kindlasti on hea, kui sul on keegi, kes saab esimestel päevadel abiks olla – olgu selleks kasvõi koera jalutamine või mõni muu lihtsam igapäevane tegevus. Aga kui ka abilist pole, saad üksi hakkama. Lihtsalt võta rahulikult, kuula oma keha ja puhka nii palju kui võimalik.
- Kannatlikkus on võtmesõna. Taastumine on protsess ja alguses võib kõik tunduda natuke harjumatu – olgu selleks voodist tõusmine, selili magamine või lihtsalt see, kuidas sinu uued rinnad välja näevad. Anna oma kehale aega kohanemiseks ja ära muretse liigse paistetuse pärast – see on ajutine!
Lõpptulemus on ootamist väärt ja iga päevaga tunned end järjest paremini. Lihtsalt ole enda vastu leebe ja anna paranemiseks aega. 😊
Millised on sinu esmased emotsioonid ja mõtted pärast operatsiooni tulemuste nägemist? Kas oled lõpptulemusega rahul?
VÄGA rahul! Esimesed emotsioonid olid segu kergendusest ja õnnest. Tõsi, hirm ja teadmatus enne operatsiooni olid suured, aga kui tulemusi nägin, sain aru, et see oli õige otsus. Ausalt öeldes mõtlen nüüd isegi, et oleks võinud selle sammu natuke varem teha!
Alguses, kui rinnad olid tugevalt paistes, oli muidugi raske lõpptulemust hinnata. Kui paistetus hakkas taanduma, tekkis mul korraks mõte: “Kas ma panin liiga väiksed?” See on vist üsna tavaline tunne, sest paistetuse vähenemisega tunduvad rinnad korraks väiksemad. Aga nüüd, kui kõik on paika loksunud, näen, et tulemus on täpselt selline, nagu soovisin – loomulik ja proportsionaalne.
Kokkuvõttes on mul tunne, et minu keha on lõpuks ometi terviklik ja kooskõlas sellega, kuidas ma end alati sisimas tundnud olen. Lõpptulemus on mega ilus, ja ma tunnen end oma kehas enesekindlalt, naiselikult ja õnnelikult.
Sa oled olnud oma kogemuse jagamisel väga avatud. Mis pani sind otsustama, et jagad seda lugu avalikult?
Võtsin selle otsuse tegemiseks aega. Tegelikult tegin operatsiooni juba septembris ja võib öelda, et kinkisin endale varajase jõulukingi. Põhjus, miks ma otsustasin oma kogemust nüüd jagada, on lihtne – kui mina hakkasin operatsiooni kohta uurima, andsid just päris inimeste kogemused ja soovitused mulle kõige parema ja ausama ülevaate. Sain palju infot oma tuttavatelt ja see aitas mul julgemalt otsustada ning tahtsingi ka hiljem jagada, sest siis nagu on kogu kogemus käes ja saan tervikliku kogemus loo edasi anda.
Seepärast tundsin, et tahan ka ise oma kogemust edasi anda. Kui keegi teine on samas olukorras, nagu mina olin – kaaludes ja kaheldes –, siis loodan, et minu lugu aitab. Kui sinu kehas on midagi, mis paneb sind peeglist vaadates kurbust tundma, ja kui seda saab muuta, siis soovitan,et uuri ja mõtle sellele võimalusele.
Minu jaoks on see tunne kirjeldamatu – nagu ma oleks lõpuks “mina ise”. Nagu see, mis ma praegu näen, pidigi mul algusest peale olema, aga mingil põhjusel läks tee peal midagi “kaduma”. Nüüd on see aga tagasi, ja see teeb mind nii õnnelikuks!
Millise nõuande annaksid naistele, kes kaaluvad sarnast operatsiooni, kuid on ebakindlad?
- Küsi nõu nendelt, kes on sama läbi teinud. Kõige ausama ja usaldusväärsema info saad nendelt naistelt, kes on selle protsessi juba ise läbi teinud. Väldi “asjatundjaid”, kes on kuulnud kellegi kogemusest kuskil kaugelt – see võib tekitada rohkem hirme kui kindlust.
- Tee oma kodutöö. Loe blogisid, vaata kogemuslugusid ja videosid. Mida rohkem sa tead, seda rahulikum ja kindlam on sul otsust teha. Just teiste päris kogemuste lugemine andis mulle kõige rohkem julgust ja teadmisi.
- Suuruse osas usalda oma arsti. See oli ka minu jaoks kõige keerulisem küsimus – millist suurust valida? Lõpuks tuleb usaldada oma arsti kogemust ja otsust, sest nemad näevad su keha tervikuna ja oskavad soovitada just sinu kehale sobivat tulemust.
- Ole valmis vaimselt kohanema ja anna endale aega. Üks minu tuttav rääkis, et tal oli alguses keeruline oma uusi rindasid vastu võtta – ta tundis, nagu poleks ta “väärt” seda muutust. Ehk siis pigem – naudi seda! Naudi seda naiselikkust, enesetunnet ja enesekindlust, mida see sulle annab. Sa väärid seda igati.
- Usalda oma arsti. Kui valid endale arsti, kelle kogemus ja suhtumine tekitavad sinus kindlustunde, siis saad kogu protsessi palju rahulikumalt võtta. Mina usaldasin dr Siim Simmot ja Health Clinicu tiimi sajaprotsendiliselt – ja see oli parim otsus!
Lõppkokkuvõttes tee see otsus enda jaoks. Kui see on miski, millest oled pikalt unistanud, siis kuula oma südant ja naudi tulemust, mis paneb sind end oma kehas veelgi paremini tundma.
