Minu nimi on Elena. Olen 59. aastane kahe lapse ema. Minu nuhtluseks on olnud liiga suured rinnad.
Rinnad, mis polnud moes
Olen terve elu olnud sale, kuid suurte rindadega. Pärast esimese lapse sündi vähenes kehakaal veelgi ja vajusid ka rinnad. See tekitas palju ebamugavusi – raske oli leida hästiistuvat pesu ning tihti valutasid kael ja õlad. Nõukogude ajal ei olnud müügil tänapäevase süsteemiga rinnahoidjaid, kus saad valida nii ümbermõõtu kui korvi. Otsisin kõige suuremat suurust (ehk korvi) ja edasi tuli rinnahoidjaid ümbermõõdult kitsamaks õmmelda, rannariietest rääkimata. Kui tänapäeva (rinnahoidja)keelde tõlkida, olin 50 kilo juures E või F. Millegipärast ei olnud suur rind toona liialt moes, pigem häbenesin enda keha. Kartsin käia avalikes randades, sest mehed lihtsalt vahtisid ning see ei olnud sugugi meeldiv.
Operatsioonid, mida tavalistele inimestele ei tehta
Olin rindade vähendamise operatsioonist mõelnud aastaid. Esimene kord käisin 80ndate keskpaigas Tallinnas Mustamäe haiglas, kus oli ilukirurgia osakond. Kabinetis võttis mind vastu vanem daam valges kitlis.
Alustuseks uuriti, mis on mu eriala. Tundus kohatu küsimus, aga kui vastasin, et olen kontoritööl, vaatas kirurg mind nagu putukat ja vastas mürgiselt: “Raamatupidaja??? Ma saaks aru, et näitleja või baleriin. Tavalistele inimestele me küll sellist operatsiooni ei tee.”
Teisel korral sattusin vastuvõtule pea kümme aastat hiljem, kui tekkisid esimesed ilukliinikud. Operatsiooni hinnati keerukaks, ja asi jäi katki.
Kolmandal korral jõudsin The Health Clinicusse, kus hirmust sai lootus. Kirurgid Dr. Simmo ja Dr. Troost olid ühel meelel, et kõik saab minna ainult paremaks. Mulle oli sümpaatne see, et operatsiooni kirjeldati väga täpselt. Unistasin C-korvist, ning see tähendas, et mõlemast rinnast eemaldati 450 grammi, tõsteti nii rinda kui rinnanibu. Rindade vähendamine ja tõstmine on operatsioon, mis eeldab ka ööd haiglas.
Operatsioonipäev
Operatsiooni päeval puudus mul hirm täielikult. Usaldasin arste ja teadsin, et operatsioon tehakse nii, et olen ise narkoosis. Lapsed tulid mind õhtul vaatama ja olin kõige üle üliõnnelik. Pere ja sõprade toetus on väga tähtis, siis tead, et teed õiget asja.
Järgmisel päeval operatsiooni järgses konsultatsioonis räägiti ka ohtudest paranemisel. Olin suitsetaja ja sain Dr Simmolt selge soovituse kaaluda lõpetamist. Pikaaegse suitsetamise mõjud olid operatsiooni käigus kirurgidele näha. Tänu rinnaoperatsioonile jätsin maha ka suitsetamise – konsultatsioonis antud lubadus sai täidetud.
Taastumise valu ja võlu
Üldiselt oli taastumine positiivne. Haavad paranesid hästi ja tulemus oli ilus. Füüsilisi tõstmisi ei tohtinud tegelikult teha, aga koduses majapidamises said vaikselt kõik tööd tehtud. Esimesel paaril päeval võtsin valuvaigistit ja umbes nädala magasin selili. Kuu aja pärast toimetasin täiesti tavaliselt. Kõik läks sujuvalt, ja keha andis ka ise märku, kui midagi üleliigset tegin. Taastava armigeeli pidin küll ringi vahetama, sest see mulle ei sobinud.
Uus elu
Pärast esimest kuud läksin pesupoodi. Olin 57 ja sain esimest korda elus ise valida rinnahoidjat, mitte rinnahoidja ei valinud mind (laiade paeltega E/F korv).
Ma olen ääretult tänulik arstidele, kliinikule ja oma perele. Täna 2 aastat hiljem on arme vaevalt näha ning mis põhiline – saan kanda suvekleite ka rinnahoidjata! Olin sellest nii kaua unistanud.
Neile, kes muretsevad operatsiooni tulemuse ja armide pärast, saan kinnitada, et hea tulemus võtab aega. Veel aasta tagasi olid armid paremini näha, kuid nüüd on isegi rinnanibu tõstmine vaevu märgatav.
Aitäh Health Clinicu kirurgid ja personal, et olemas olete! Teie töö on äärmiselt vajalik!
