Veel sadakond aastat tagasi oli 40-aastane naine vana: sünnitanud tosin last, teinud päevast päeva rasket tööd ning pidanud leppima kehva toidu ning vähese unega. Pärast Eesti taasiseseisvumist läks elu juhtimine kahe-kolmekümneaastaste põlvkonna kätte ning arusaam, et 40-aastane on muldvana ja tuleks maha kanda, sai toetust. Mida arvab vananemisest muu Euroopa?
Neljakümneselt elu alles algab!
Aastal 2008 viidi 28 Euroopa riigis läbi uuring, milles otsiti vastust küsimusele, millal algab keskiga ja millal ollakse vanad. Selgus, et norrakate jaoks lõpeb noorus kolmekümnendate alguses, aga kreeklane peab ennast ka veel viiekümneaastaseltki nooreks. Eestlaste arvamus kattus Euroopa keskmisega, kus tõdetakse, et noorus saab läbi neljakümnendate alguses. Aga naiste keskmine eluiga on 80 aastat, seega on neljakümnendaks sünnipäevaks möödas alles pool elu! Milliseks kujuneb teine pool – vaikselt pensionini jäävaid aastaid lugedes või elu nautides – sõltub sellest, millisena inimene ise ennast võtab. Noorus lõpeb siis, kui sa ise endale ütled, et nüüd on see läbi.
Geene ei saa tõesti muuta, kortse aga küll
Tänu headele geenidele pole mõnel naisel veel viiekümneseltki märgatavaid kortse, samas kui teine näeb juba kolmekümne viieselt küllaltki närtsinud välja. Väga palju mõjutavad näonaha väljanägemist eluviis, toitumine, uni, stress, füüsiline aktiivsus. Oma rolli mängivad ka hooldusvahendid, mida kasutatakse, ent reklaamide ilusaid lubadusi kortsude kadumisest ei maksa siiski päris tõena võtta. Kõige märgatavamaid ja püsivamaid tulemusi sileda naha saavutamiseks annab näolõikus.
Mida näolõikus endast kujutab?
Näolõikus on kirurgiline protseduur, milles tehakse sisselõige kõrva taha ja juuste sisse juuksepiiri lähedale (nii on lihtne lõikuse jälge varjata). Mõnikord on tarvis teha sisselõige ka lõua alla. Kirurg eemaldab üleliigse naha ja rasvkoe ning vajadusel parandab näokontuuri. Sel viisil võib vähendada kortse, aga ka näiteks vähendada topeltlõuga või tõsta allapoole vajunud suunurki, muutes näo mitte ainult nooremaks, vaid ka sõbralikumaks ja ilusamaks. Armid jäävad kohtadesse, kus neid pole näha ning aja jooksul muutuvad need enamikul patsientidest märkamatuks.
Loe lisaks
