Üks levinumaid ilukirurgia protseduure on rindade suurendamine. Rinnaoperatsiooni tegemisel küll otseseid vastunäidustusi ei ole ja protseduur sobib igale tervele naisterahvale.
Küsimus on aga selles, kas igal naisel on seda vaja. Enamasti võtavad rinnaoperastiooni ette need naised, kellel on loomupoolest väike rind või naised, kellel on olnud ilus rind, aga lapsed on teinud “oma töö” ning naised soovivad tagasi n-ö lapse-eelset seisundit. Lisaks kaaluvad rinnaoperatsiooni ka need naised, kes tahavad endale sellist rinda nagu oli neil lapse ootuse ajal. Rinnaoperatsiooni väärtusteks on silmnähtavad esteetilised hüved (laitmatult istuvad riided, täidlasemad ja naiselikumad rinnad ning oma välimusega rahul olemisest tingitud hea enesetunne).
Health Clinicu plastikakirurg dr Jaan Troost vastab tihtipeale rinnaoperatsiooniga seoses tekkivatele küsimustele ja kommenteerib rinnasuurendusega seotud müüte.
Milline on parim aeg rindade suurendamise/tõstmise operatsiooniks?
Rindade suurendamine sobib igas vanuses täiskasvanud naistele. Alla 18-aastastele rindade suurendust ei teostata (v.a. meditsiinilised näidustused).
Rindade tõstmist teostatakse siis, kui rind on ära vajunud. Seda võib põhjustada rasedus, rinnaga toitmine või näiteks suurem kaalukaotus. Operatsiooni võiks planeerida selliselt, et imetamise lõpetamisest on möödas ca 1 aasta. Samuti on hea tulemuse saavutamiseks oluline stabiilne kehakaal.
Protseduuri teostamisel on oluline, et naine on terve: välistama peab põletikud, eelnevalt peavad rinnad olema kontrollitud (UH/mammograafia).
Rinnaoperatsioon ja rasedus, imetamine – kas rinnaimplantaadid takistavad?
Üldine soovitus on, et ühe aasta jooksul peale implantaatide asetamist ei ole soovitatav rasestuda. Rinnaimplantaadid naisel rinnaga toitmist ei sega.
Rinnaimplantaatide ja operatsioonimeetodi valimine – millised on variandid ja millest sõltub valik?
Rinnaimplantaadid jagunevad laias laastus ümarateks ja anatoomilisteks. Lisaks on turul ka ergonoomilised ja kergimplantaadid. Milliseid implantaate kasutada, otsustatakse koostöös kirurgiga eelneval konsultatsioonil. Lisaks sõltub valik kindlasti inimese kehaehitusest ning ihaldatud tulemusest.
Nahalõige teostatakse rinnavoldi piirkonnas ja see on ca 5 cm pikkune. Implantaadi võib paigutada rinnalihase peale või osaliselt/täielikult suure rinnalihase alla.
Loe täpsemalt erinevate protseduuride kohta siit.
Rindade suurendamine, rindade tõstmine (või mõlemad)?
Patsiendil on omad ootused, kuid arvestama peab olemasoleva rinna suurust ja rinnaümbermõõtu. Alati tehakse otsus sõltuvalt olukorrast ja eesmärgist. Iga patsiendi puhul on otsus individuaalne. Tasub tähelepanu pöörata ka sellele, et rinnad on alati pisut erineva suuruse ja kujuga. Kui suuruse erinevus on väga märgatav, võib kaaluda ka erinevas suuruses implantaatide kasutamist.
Kas rinnaimplantaati peab vahetama?
Selles osas on arvamused vastakad. Eluaegseid implantaate ei ole. Oluline on pigem käia regulaarselt kord aastas operatsiooni teinud kirurgi juures kontrollis. Kui selgub, et implantaat on purunenud, esineb kapsli nihkumine või ei rahulda patsienti implantaadi suurus, ongi aeg implantaadi vahetuseks.
Kas rinnaimplantaadihaigus eksisteerib ja olete sellega kokku puutunud?
BII (breast implant illness) põdeva patsiendiga ma isiklikult kokku puutunud ei ole. Viiteid teaduskirjanduses sellele seisundile leidub, kuid kinnitust see saanud ei ole. Praegune seisukoht on selline, et seda peetakse pigemini teatud sümptomite kogumiks, kui eraldiseisvaks haiguseks. Märkimisväärne on see, et teatud sümptomid on saanud leevendust peale implantaatide ja seda ümbritseva sidekoelise kapsli eemaldamist, kuid ei ole üheselt selge, mis on selle põhjus.
Kas rinnaimplantaadid võivad tekitada rinnavähki või on mõni muu teadaolev risk?
Selles osas on viidud läbi hulgaliselt uuringuid ja on leitud, et rinnaimplantaadid ei põhjusta rinnavähki.
Küll on avastatud, et teatud implantaadid võivad soodustada harvaesinevat lümfisüsteemi pahaloomulist kasvajat – lümfoomi (ALCL – Anaplastic Large Cell Lymphoma). ALCL hakkab arenema implantaati ümbritsevas kapslis ja I ning II staadiumis on see edukalt ravitav.
Oluline on, et patsient võtaks kohe ühendust operatsiooni teostanud kliinikuga, kui märkab mingisugseid muutusi rindades.
Rinnaoperatsioon – 8 asja, mida peaksid teadma
Kui ohutud on rinnaimplantaadid tervisele?
Tänapäevased kohesiivse silikooniga täidetud implantaadid on läbinud range kontrolli, mistõttu võib neid pidada suhteliselt ohututeks. 100% ohutust siiski ühegi protseduuri puhul lubada ei saa. Operatsioone teostatakse piinlikult steriilsetes tingimustes, kuid implantaadi (võõrkeha) infektsiooni võimalus esineb alati. Väga üksikutel juhtudel on kirjeldatud allergilist reaktsiooni silikoonile (1:100000), mis põhjustab implantaadi äratõuke.
Taastumine – mis on kõige olulisem, mida tahad siin naistele meelde tuletada?
Taastumine on alati individuaalne, nii nagu valulävigi. Üldjuhul võib 3-4 esimesel operatsioonijärgsel päeval esineda valu, mistõttu peab tarvitama valuvaigisteid. Kaasuvalt võib esineda ka kehatemperatuuri tõusu.
Oluline on kanda spetsiaalset bandaaž-rinnahoidjat esimese 6 nädala jooksul ööpäevaringselt. Kergema füüsilise treeninguga võib alustada ca 1 kuu möödudes. Intensiivsete spordialadega võiks oodata siiski kuni 2 kuud. Lõplikud tulemused kujunevad 6-12 kuu jooksul.
NB! Teaduslikult on tõestatud, et suitsetajatel on armide paranemine oluliselt aeglasem.
